Paar päeva tagasi rääkis üks eakas mees mulle oma loo. kuidas olles ise juba 30 aastat õnnelikus abielus, hoiab ta oma kodus ikkagi eelmise abikaasa elusuuruses kipsist skulptuuri, see naine hukkus õnnetult ja on nüüd taevas ingliks, samas ta nagu oleks ikkagi kuidagi alles ja mehe reaalsuses.
Aastate jooksul olevat mehe praegune naine küll kuju poole armukadeda pilguga vaadanud ja varasemalt ka konkurendi olemasolu kohta sõnadega nördimust avaldanud, aga kuju seisab juba üle neljakümne aasta ühel kohal.
Siin tekib küsimus, kui suur ja tingimusteta peab olema selle naise armastus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar