Sa ütlesid " Väljas on muinasjutuline  talveilm."

Mu hinge tungis tuim valu : " Miks räägid ilust nüüd, kui mu süda on kildudeks maas ?"

Sinnasamasse valgesse Jõulueelsesse lumme, mu unistused kadusid , veel korraks heitsin pilgu igatsuste aknasse, puhusin sooja õhku jäälilledele , nähes neid sulamas lootsin, et ehk suudan sulatada su jäätunud hinge.

Sinu kirja lugedes tundsin surma lähedust, tema jäätunud, kondiseid käsi oma kaela ümber.