Ühel reedesel päeval asusime Tallinnast Võru poole teele. Meil oli broneeritud aeg fotosessiooniks fotograaf Kristin Kauriga.
Sõitsime sinna tütre ja tema elukaaslasega. Sõit ise oli juba pääsemini argipäeva muredest ja mõjus nagu kosutav puhkus.
Meid võttis vastu soe suveõhtu, kaunis rohelusse uppunud maastik, Vagula järv, täielik idüll.
Muidugi olid meil kaasas kõrged kontsad, nagu naistel ikka, kohapeal selgus, et paljad varbad sobivad loodusesse paremini ja kleidiga, mis esmakordelt seljas, tuli minna põlvini järvevette ja seda rõõmuga. Kõik need kõrkjad, mis ulatusid üle pea, kaldaäärde justkui unustatud paadid, heinas jooksev hiir, sulnis vaikus, mida lõhestas mingi müstiline väikeste jalgade tekitatud heli 😊 See oli just selline maastik, kuhu oleks tahtnud end unustada 😊😊
Just selles vaikuses ja eraldatuses sündisid kaunid pildid. Kristin Kaur oskas väga hästi juhendada, sättida ja sõbraliku ja justkui "naabritüdrukuliku" olemisega. Mingit võõrastust ei tekkinud, mul oli tunne, et oleme juba ammu tuttavad.
Tänan Sind Kristin Kaur suurepärase kogemuse ja kaunite piltide eest !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar