Eile jäi mul klient tulemata ja tal oli mõjuv põhjus : ta oli surnud.
Just nii mulle öeldigi :" Ta ei unustanud broneeritud aega, aga kahjuks on ta surnud :"
Miks nii, miks nüüd, miks tema jne....küsimused millele ei oska keegi vastust anda.
Me ju alles kolm päeva tagasi suhtlesime ja ta arvas, et kindlasti tuleb, aga mõtteks see jäigi.
Valusalt meenub, et ta ise mingi pool aastat tagasi tegi nalja, et muidugi ta ei saa siis tulla, kui ta surnud on. Just nii läks, kuna tegemist oli inimesega, kes kunagi ei hilinenud ja viie aasta jooksul ma ei mäleta isegi seda, et ta oleks aega tühistanud.
Jah, ta oli haige ja oli isegi ime, et ta ikka veel liikus, tegutses, aitas oma pereliikmeid. Imetlusväärne elujõud ja tegutsemistahe !
Mida ta mulle rääkis. Ta väitis, et tänu minu massaažile ta üldse veel elab ja see tervendab teda.
Jah, ma tundsin ja tajusin, et suutsin tema olukorda ajutiselt parandada, aga ma ei suutnud teda terveks teha.
Nüüd muidugi ma mõtlen, et miks ma rohkem ei panustanud, miks ma rohkem ei küsinud, äkki oleksin ma saanud midagi veel teha ?
See tekitab ka mõtteid, et kuidas järsku meie plaanid võivad saada ära lõigatud, me ei saa neid enam täide viia. Me ei saa ühel hetkel enam midagi muuta, kõik jääb seisma meie jaoks ja ometi kõik jätkub, ainult ilma meieta.
***
Sellest on nüüd juba aastaid möödas ja ma ikka aeg - ajalt meenutan teda. Mul olid just sel perioodil käes tõsised elumuutused, ta oli esimene inimene, kellele ma tunnistasin, et mu kooselu on läbi saanud minu jaoks ja ma olen sügavalt armunud teise mehesse. Hea oli rääkida,sest tema kliendina oli erapooletu ja sain ilma hinnanguid kuulmata kõik välja laduda.
Aitäh Sulle sinna teispoolsusesse.🥀
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar