Armastuse varas💜

 

Miks ma Sind armastan, isegi kui tean, et Sa pole hea?

Sa ei taha mulle õnne.

Võiks öelda – Sa oled varas.

 Armastuse varas.

Sa oled raisakull, kes leidis oma saagi.

Jumal teab, kui mitmeid oled juba murdnud

ja kui paljusid veel murrad.

Aga ometi – ma armastan Sind.

Armastan hetki Sinuga, Su lähedust, Su käsi.

Armastan õhku Su ümber ja Su hingamist.

Tean, et peaksin loobuma,

minema kaugele, unustama.

Aga ei taha. 

Ma igatsen Sind liiga palju.

Sel lumisel ja kargel päeval,

kui Sinu kõrval käisin, jäi mõistus vait.

Kuskilt kaugelt kostis Su hääl –

sõnad olid udused, aga häälekõla lummas.

Meelde jäi lumi. Valgus. Pehmus. Ja Su käed.

Sõnade mõtteni ma ei jõudnud –

olin lihtsalt koos Sinuga.

Oh taevas, ma igatsen.

Tagasi unenägu, kus me olime koos.

Seal iga Su liigutus, iga sõna tõotas vaid armastust.

Ja ma olin nii õnnelik. 

Nii tänulik.

Mida kõike suudavad vaim ja ihu,

kui neid juhib armastus...

Kuid unenäod saavad otsa.

Ja siis ütled Sina:

„Me oleme vaid sõbrad.“

Sa oled varas. 

Tühine raisakull.

Aga ometi on Sinus midagi tuttavat.

Midagi nii oma –

justkui kild minust enesest.