Minu poolt oli see ausus, oli siirus, oli ainus õige tee.
Vaikselt , kuid kindlalt varisesid müürid, mis kaitsesid mind tunnete eest.
Minu süda tegi valiku ja mõistusel polnud seal midagi rääkida.
Väikeste sammudega tulid mu hinge, tasahilju kinnitasid koha.
Kui kõik tuli ilmsiks, siis ma tahtsin loobuda, kaitsta Sind, aga salamisi ma lootsin, et Sina ei loobu.
Ma leidsin Sind taas ja kaotasin ja uuesti leidsin....
Pole vahet, et Sa mind ei armasta...mina olen olnud siiras ja see, just see peaks valgustama minu teed.
Ma otsustasin, et võtan need killukesed, raasukesed, mis Sa mulle annad, sest muidu pole mul midagi.
Kui midagi oli meie vahel,
siis oli see midagi ilusat ja hetked on head ka siis, kui liigub vaid mõte läbi sõnumite.
Midagi ei saa iial olla puhtamat, siiramat, kui kahe inimese vaheline sulandumine
Midagi ilusamat ei saa olla otsustusest anduda, anda end teisele ja võtta vastu.
Ja ilus on see vaid siis, kui on otsustus, kui on lubamine ja see tuleb siiralt südamest.
Ma alati mõtlen, kui me kohtume, hetked on head ....
Ma kuulan Sind ja ma ei kuule, hiljem alles mõte jõuab kohale.
Siis see riivab valusalt....jah, sa rääkisid...
Minu ootused....lootused olevat suuremad....tõesti või ?
Peaks neist rääkima...
Ma tahtsin olla õnnelik...ja ma lootsin, et praeguseks...me oleksime juba selle õnnekarika tühjaks kummutanud..
Jah, minu hing on kinni Su hinges....
Armastus on minu jaoks armastus....see pole kooselu ega abielu...
Armastus on enamat kui kirg, nauding ....see on otsustus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar