esmaspäev, 30. november 2020


   Kas minu  elu sellel aastal  ongi tunnete karussell, ehk  mõnikord tahaks asetada jala kindlale pinnale....või ei, ehk teeks mõne tiiru veel enne kõiksusse hajumist .....enne libisemist rööpasse, sisssetallatud rajale. Või kas tavapärane on see, mida ma tahan ja mida ma üldse tahan ?

Kuidas Sa väidad teadvat,  mida ma tahan, kui ma ise seda ei tea ? Ma ei teadnud, kas ja kuhu midagi välja viib ja ma ei tea seda praegugi. Soov oli pigistada tunnetest kõik välja, nautida veel viimaseid kordi. Milline raiskamine. ..mul on tõesti tunne, et olen endale antud aega asjatult kulutanud. Kiiresti riknev kaup, kiiresti mööduv elu, asjatult elatud nädalad, kuud, aastad.

Sa olid tüütus, kui ma Sind esimesi kordi kohtasin, mõtlesin :" Mida ta  ometi tahab, mis tal vaja  on ?"

Mäletan Sind kusagilt kõrgelt kummardumas minu kohale, ise lilli paberist välja harutamas. Siis tahtsid sa tulla lilledel vett vahetama 😊 

see oli naljakas ja ma naersin sisimas selle üle ....naersin senikaua, kuni järele jäid pisarad.

Ega mu vanaema ilmaasjata öelnud :" Pill tuleb pika ilu peale !"

Oh kui ometi poleks see pisar langenud...mis on jäänud järele mu elust, mis kunagi mulle nii palju tähendas. Vaid pildid möödanikust, võimalus neid jagada, teha nägu, et kõik on hästi...

Jah, mis mul saakski halvasti olla ? Olen ju ilus, hästi säilinud naine...siruta vaid käsi ja haara, mida tahad. Seal kus on väline sära, seal ei pruugi sisu olla...kus näidatakse välist, seal sees on ehk üksindus, igatsus, valu....

Ehk ei tohiks ma näidata oma haavatavust, ei tohiks sirutada kätt, ei tohiks end avada....sest kui end avada, siis on võimalus saada haiget.

   Mõnikord kõikehaarav õnn, siis hirm sellest ilma jääda, siis taas lootus ja nii ikka ja jälle.

Olen kogenud veidraid tundeid, näiteks kurbust. Sellist kurbust, mis halvas mu keha, ma lihtsalt lebasin ja mu hing oli nagu põhjatu kaev, seal polnud midagi peale kurbuse. Mul oli külm, kõlekülm nagu hauas, aga ma ei suutnud, või ei taibanud liigutada, et endale tekki peale tõmmata. Olin tardunud ja nagu ära, tekkisid külmavärinad ja mind nagu polnud, ma ei tea, kaua ma nii lebasin, kas mõned minutid või tunni, aga mingil hetkel tulin tagasi ja märkasin, et värisen kontrollimatult üle kogu keha.

Olen kogenud õnne, sellist tunnet, et mul pole midagi vaja, ma ise olen täiuslikkus, ülim õnn, rahulolu. Ma ei vajanud midagi, kõik oli minus eneses olemas ja ühtegi mõtet ei mahtunud mulle pähe. Midagi ei saagi mahtuda sinna, kus pole ruumi millegi muu, kui rahu jaoks. Ma jällegi ei tea kaua see kestis, kas paar minutit või tunni.

Ja valu olen kogenud, hingelist valu. Sellist valu, mis ei mahu hinge ära, ma oleksin tahtnud selle välja rebida enda seest, aga ma ei teadnud, kus täpselt see end peidab ja veel ma ei teadnud, miks ja milleks ta tuli. Pole ennast iial lõikunud ega veristanud, aga tookord soovisin. Tahtsin kogeda füüsilist valu, et vabaneda hingelisest. 

Olen kogenud kaotusvalu, sellist, mis paneb tundma, nagu oleks midagi ära võetud ja see midagi on just see, ilma milleta elu pole elamist väärt. Pole vahet, kas tõuseb päike või tähed valgustavad maad, elu tundub ikka ühtmoodi hall.

Olen kogenud õnne, sellist õnnetunnet, et mu hing lendas  linnuna taevasse jättes keha elutuna maha.

 Igatsust olen kogenud, sellist mis tuli vaikselt, hiilides ja haaras  mind öösel  embusse. Siis järsku tundsin , et midagi on valuliselt puudu ja mu käed haarasid  tühjust, kui püüdsin  selleni küünitada.

Olen kogenud hirmu kaotuse ees, värisenud mõttest, mis saab siis, kui kaob see miski, mis soojendab. Varisenud põrmu süngete mõtete ees.

Mõned päevad tagasi ärkasin armastusse, see tähendab, ma tundsin nagu minu sees oleks armastus ja ma ei peaks seda kusagilt mujalt otsima, see oli  suur õnnetunne ja polnud kübetki seksuaalne, pigem sügavalt hingeline. See oli unenägu, milles kõik oli hästi ja kuidagi kindel ja Sinagi olid seal.

Polegi aru saanud, miks sa kondad ringi mu unenägudes.

Tasakaal on see, mida ma olen otsinud ja mõnikord Sinuga suheldes olen ma selle leidnud, siis jälle Sa kaugened ja minu tasakaalutus saab mind kätte. 





   

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar