Oleme nüüd siin Lõuna- Eestis juba mitu nädalat elanud, tahaks küll öelda, et tore, puhas õhk ja vaikus, aga päris nii see ikka pole.
Minu kallis kaasa sai oma vanaemalt päranduseks pool maja, see on väliselt ilus ja suursugune maja , köögiaknast näen hommikukohvi juues jõe peegeldust ja ümber maja õitsevad kevadeti siniliiliad.Suvel olen ma väga nautinud neid hommikuid, mil saab kohvitassiga õue kastemärja rohu peale minna, see on tõeliselt taevalik tunne. Olen isegi mõelnud, et see oleks päris hea koht elamiseks. Aga ometi pean rääkima asjadest, mis mulle muret teevad, või mind segavad. Mul pole kunagi elus suurt rikkust olnud, aga ma olen alati hinnanud puhtust , värsket õhku ja ilu enda ümber.
See maja on vana ja siin pole aastakümneid remonti tehtud, ükskõik kuhu ma pilgu suunan, ikka näen vaid tegemata tööd ja mustust. Muidugi pole ka ime, memmeke , kes siin elas oli juba üle kaheksakümne, kui mina teda tundma sain ja muidugi ei jaksanud ta ise mingit koristust ette võtta ja lastel- lastelastel oli alati kiire, hea kui põrandad üle pesti. Olen küürinud uksi ja seinu ja sellest juba väsinud ja ometigi, kuhu iganes ma vaatan, siis ikka on räpasus ja ma olen väsinud võitlemast. See on nagu kümne peaga lohe, teed midagi ära ja siis tulevad järjest uued ja uued vead ilmsiks. Siia oleks koristusteenust peale vaja, ma tõesti ise ei oska effektiivselt eemaldada köögist aastate jooksul seintele ja lakke kogunenud rasva , tolmu ja tahma segu, see ei allu tavalisele nühkimisele ja mu käed on juba väga karedaks muutunud seda mustust hõõrudes. Samas ma ei saa olla ka seda nühkimata, ma ei suuda rahulikult lõõgastuda, kui ma näen ebapuhtust. Sellel korral läks üldse pahasti. Ostsin poes kollase värvi, et mõnda taburetti värskendada ja köögilauda, kõik jäi alguses ilus, aga nüüd tundub, et mõttetu töö, sest värv ei ole ikka veel kuivanud, mingi kolm päeva juba möödas ja ikka nakkuvad veel. Uhh, kas tuleb otsast alustada ? Kõik värv maha kraapida ja uuesti üritada, või hoopis uus värv osta ?😢😢 Praegu ei jaksa sellega tegeleda, võtsin endale vaba päeva, eks ole põhjust ka, juba eile õhtul tundsin väikest kurguvalu ja täna ka kraabib veidi. Eks see ole minu nõrk koht, hingan natuke külma õhku sisse ja kohe kurk haige.
Mees tegeleb õues kasvuhoone paigaldamisega, see hakkab juba veidi ilmet võtma, vundament olemas ja karkass püsti. Ma olen seal minimaalselt abis olnud, no kui just väga vaja on, siis ikka aitan midagi kinni hoida, või kohale tirida, aga juures otseselt ei passi.
Veel üks asi, millega mul on paganama raske harjuda , see on nn " vanamaja lõhn", alati kui siia tuleme, siis juba välisust avades lööb see hais meid jalust. Ma olen hävitanud tohutul hulgal vanu riideid ( arvates, et sinna on lõhn end petnud) , olen tuulutanud, soodat pannud igasse tuppa, et lõhna neutraliseerida, aga ikka ma tunnen seda. Eriti hull on veel siis, kui linna naaseme, siis kõik riided haisevad ja vajavad läbi pesemist, isegi need, mis üldse selga ei saanudki.
Nüüd siis otsustasin, et püüame tuulutada ja kütta nii palju kui vähegi võimalik. Terves majas on kahekordsed aknad ja niipalju, kui mina olen siin suviti külas käinud ( umbes 11 aastat), pole kunagi neid eemaldatud ja isegi pole kusagilt ühtki akent avatud. Küll on põhjuseks olnud külm, küll kärbsed ja sääsed. Nüüd siis kiskusin ise köögis lisaaknad ära ja avasin ka tuulutuse jaoks mõeldud luugi, mis oli varem kinni teibitud. Endale küll praegu tundub, et õhk on parem, aga ehk see vaid mu soovunelm, eks linna tagasi sõites saabub tõehetk.
Mis ma oskan siis karantiini kohta öelda ja kuidas maal sellega toime tullakse ?
Poes käies näeb näomaske väga harva , aga vahemaad ikka hoitakse ja poodides saab käsi desinfitseerida. Kõik on sama, mis Tallinnas. Meie pere on püüdnud olla omas mullis. Uudiseid me ei jälgi iga päev, telekast vaatame vaid filme ja kui nii elada, ega siis ei saa arugi, et karantiin oleks. Muidugi mis on teisiti : oma täiskasvanud lapsi pole juba rohkem kui kuu näinud ja mehe vanemaid samuti mitte, selles osas oleme väga korralikud ja ei hakka teiste tervist ohtu seadma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar