pühapäev, 8. september 2019

Tallinna Maraton.

Käisime siis taas jooksmas😊
Mina läbisin eile ( 8.09) poolmaratoni ja minu poeg laupäeval Mesikäpa Lastejooksu.
Kirjutan siis lühidalt muljetest.
Poeg oli seda jooksu kaua oodanud ja ootusärevust täis. Kahjuks ootas meid pettumus, kui 9 aastased  jooksma asusid, siis selgus, et kingikotid ja medalid olid otsa saanud ja me lihtsalt ootasime stardikoridoris mingi pool tundi, kuni siis toodi medaleid juurde ja lapsed jooksma lubati.
          Kui siis järjekordne grupp 9- 10 aastaseid jooksma lubati, siis finišis selgus, et juurdetoodud medalid ja batoonid on taas otsa lõppenud ja umbes 30- 40 last jäi lihtsalt ootama vihma kätte, et midagigi saada. Kurb oli, osad vanemad keelitasid oma lapsi : " Mis me siin sajus ikka passime, lähme poodi ja ostame sulle medali ja kommi !", nii mõned lahkusidki. Oli ka viha ja solvumist, üks tüdruk oli eriti pettunud ja sõimas korraldajaid pededeks. Ma sain täiesti laste nördimusest aru. Kõik ju nägid, et enamus tulid jooksult tagasi mesikäpa kingikotiga ja viimastele anti vaid üks batoon ja veepudel. Medalid olid ka 10 km omad. Meie seisime pojaga vapralt lõpuni, aga kahjuks hinge head tunnet ei jäänud.
    Usun, et järgmisel aastal on mul keeruline last jooksule saada😟
Nüüd siis enda jooksust. Ütlen kohe ära, et metsa läks.
Alustasin tavaliselt kiiremini, tankisin enne jooksu end geeliga ( mis oli viga) ja mingi 10 km oligi hea joosta, aeg oli alla 6 minuti kilomeetri kohta, siis hakkas asi kiiva kiskuma. Lihtsalt võhm sai otsa ja pidin vahepeal kõndima, ei aidanud ka see, et igas veepunktis jõin ja manustasin veel ühe geeli, lihtsalt jõudu polnud.
    Finišisse jõudsin siis vaheldumisi kõndides ja joostes ajaga 2h 24 minutit, mis on kõige aeglasem poolmaratoni aeg üldse minu jaoks, aga siiski oli hea, et lõpetasin.
Ma saan aru, et minu suurim viga oli liiga kiire algus, oleks pidanud hoidma kiirust 6.20 ja siis oleks jätkunud ka jaksu kenasti lõpuni vastu pidada, aga ei, ikka oli tarvis kiirustada 😒
Positiivne on see, et mul kusagilt ei valuta ja jalgades pole isegi pinget mitte, tunne selline, nagu polekski jooksnud 😊😊😊
     Finišis oli üllatuseks see, et kingikotti polnudki, mitte et see peamine oleks, aga iga aasta on ju ometi olnud ja eks sai seda oodatud. Tundub lausa nii, et mida rohkem osalejaid, seda väiksemaks nännipagas jääb.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar