Sõnade raskus mu õlule laskus -
ma võtsin kogu maailma valu
ja hoidsin seda kõrgel,
nii kaugel, et sinuni see ei ulatunud.
Ma võtsin kogu maailma armastuse
ja laotasin su jalge ette,
ma pesin su jalgu oma igatsuse silmavees.
Ma olin vaikne kaja su mõtetes,
öövalgus, mis ei pimestanud.
Ma olin tuule puudutus su juustes
ja sosin, kui maailm karjus.
Ma kandsin su muresid oma põues,
põimisin lootuse niidid su päevadesse.
Ise jäin varju,
kus peituvad need,
kes ei nõua midagi vastu.
