Sind igatsesin päeval, ööl

Siis jaks sai otsa oodates,

Kui kutsusid mind korda - paar,

Siis polnud õiget soovi sõnades.

Ma vaatasin su silmi - suud,

Need rääkisid mul kõike muud.

Ma kuulda soovisin ehk miskit uut.

Hingelt ära.

 Kurbusel on silmad sinilillesinised ja põskedel säravad kastepiiskadest pisarad.

Tal on pikad valkjad juuksed, millesse on takerdunud samblatutte ja heina, ajast mil ta keerutas end maas ja roomas, nuttis välja kogu maailma valu, nii väikese tüdruku teadmatust ja hirmu , kui ka küpse naise igatsust ja lootust.

Nüüd ta istub, riided porised ja määrdunud, silmad veekalkvel ja tema pisaraist tärkavad aina uued ja uued pääsusilmad.

Ja taevas tema kohal on tüünelt sinine ja kaitsev ja mets on võtnud naise  kehakontuurid oma embusse.

Nii paistab eemalt...lihtsalt üks tüdruk, neiu, naine...ta istub seal igavesti.

Ja ta silmad on sinilillede värvi....